VISIOON: LAAGNA – LINN LINNAS

Lasnamäe visioonikonverents 2017

LAAGNA  – linn linnas

Rein Annusver, Taavi Agasild

Vaata esitluse slaide

Tallinna elanike arv on alates 2004. aastast kasvanud 392 306-lt inimeselt 443 623 inimeseni 2017. aastaks. Tallinnasse on elama asunud keskmiselt 4000 inimest aastas ehk igas nädalas keskmiselt 75 inimest.

Seisuga 01.01.2017 elab Lasnamäe linnaosas kokku 119 179 inimest. 2006. aastal elas Lasnamäel 112 368 inimest. Lasnamäele on lisandunud 6 811 inimest ehk ligikaudu terve Türi linn.

Lasnamäe suurima elanike arvuga asumiks on Laagna asum, siin elab 24 093 inimest. Võrreldes Laagna asumit Eesti linnade rahvaarvuga paikneks Laagna 6.ndal kohal. Temast eespool asuks vaid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Kohtla-Järve. Laagna asumis elab rohkem inimesi kui Viljandi linnas.

Laagna asum on oma territooriumilt küllaltki väike, kõigest 1,36 km2.  See tähendab, et Laagna asumis elab 17 715 inimest/km2. Elanike tiheduse poolest võib Laagna asumit võrrelda Barcelona kesklinnaga.

Suur elanike tihedus ei tähenda automaatselt, et linnaruum oleks kvaliteetne ning sobituks 21. sajandisse. Jan Gehl on öelnud, et esmalt kujundame meie linna ja seejärel kujundab linn meid. Seega kui tahame, et elu linnas oleks tulevikus parem kui täna, peame hakkama tulevikku kujundama.

Laagna asumi üheks läbivaks probleemiks on fakt, et Laagna tee lõikab asumi keskelt pooleks. Selle tulemusena tekib ca 60 m lai ja kohati enam kui 8 m sügavune kanal, mis tekitab füüsilise barjääri asumi põhja ja lõuna poole vahel. Jalakäijatel ja jalgratturitel on võimalik Laagna teed ületada vaid kasutades olemasolevaid sildu. Tekib küsimus, et mida oleks võimalik teha, et muuta inimeste teeületus mugavamaks?

Jalakäijate olukorra parandamiseks on vaja defineerida jalakäijate liikumisruum – luua objektid, mis tekitaksid tunde, et jalakäija ei asuks sillal vaid tavalisel tänaval. Selleks on vaja sildade servadesse luua jalakäijat kõnetavad objektid. Meie arvates on Laagna asumi kõige tähtsamad sillad Lindakivi ja Saarepiiga sild. Nende sildade kaudu liiguvad inimesed bussipeatustesse ja sealt tagasi koju. Sestap keskendusime oma töös just neile sildadele.

Sõidutee ja selle poolt loodud barjäär jalakäijate jaoks ei ole maailma mastaabis ainulaadne Eestile. Üks võimalus probleem leevendamiseks on ehitada sild laiemaks ning silla äärde rajada hoonestus nii, et silda ületav jalakäija tajuks, et liigub mööda tänavat, mitte ei ületa silda. Teine võimalus on ehitada Laagna teele katus peale ja selle käigus loodav linnaruum mõtestada. Sinna on võimalik rajada linnapark, promenaad, kool, lasteaed, spordivälja, ärihooned, eluhooned vms. Analoogseid avalikuruumiprojekte on maailmas kavandatud ja välja ehitatud mitmeid. Miks meie ei võiks mõelda suurelt?

laagna tee park
Klyde Warren Park – Dallas, USA. Enne ja pärast (ehitatud aastal 2002)

Ja kui mured sildadega lahendatud, siis tuleb küsida kuhu edasi. Meile tundub, et Laagna asumisse on vaja rajada üks kergliiklustee või promenaad, mida mööda inimesed saaksid igapäev liikuda. Kergliiklustee ühendaks omavahel sillad, silde juures asuvad ühistranspordikeskused, koolid, lasteaiad, kultuuriasutused ja kodud. Usume, et selliste lahenduste loomine on võimalik ning sellest võidaks pikemas perspektiivis nii Laagna linnas elav inimene, kui ka Eesti riik.

top